MERIKE KURISOO
Michel Sittowi töökoda ja Tallinna meistrid Põhjas. Uued uurimisküsimused ja perspektiivid
Michael Sittow elas ja töötas Tallinnas ligi viisteist aastat. Kuigi tema Tallinna aega kajastavad rohked kirjalikud allikad, on esmapilgul vähe materiaalseid jälgi nii tema töökoja kui ka tema kaasaegsete meistrite tegevusest hansalinnas. Uurimisprojekt “Michel Sittow Põhjas? Altariretaablid kahekõnes” võttis esmalt fookusesse kaks Sittowi Tallinna-perioodiga seotud teost: Tallinna Kannatusaltari ja Bollnäsi püha hõimkonna retaabli. Neist lähtuvalt kerkis esile rida uusi uurimisküsimusi ja perspektiive, sh Tallinna ja väiksemate kunstikeskuste tähendus Põhjamaade ja Liivimaa kirikukunsti uurimisel. Lähema vaatluse all on ka kunstnike ja kunstiteoste migratsioon, erinevate materjalide kasutus ning kunstiteoste vastastikune mõju ja eeskujud.
Michel Sittow’s workshop and the Tallinn masters in the North. New research questions and perspectives
Michael Sittow lived and worked in Tallinn for nearly fifteen years. Although there are numerous written sources documenting his time in Tallinn, there is at first glance little material evidence of the activities of either his workshop or his contemporary masters in the Hanseatic city. The research project “Michel Sittow in the North? Altarpieces in Dialogue” first focused on two works related to Sittow’s time in Tallinn: the Tallinn Passion altarpiece and the Bollnäs Holy Kinship retable. From these, a number of new research questions and perspectives emerged, including the significance of Tallinn and smaller art centres for the study of Nordic and Baltic church art. The migration of artists, artworks and the use of diffrent materials as well as the models and mutual influences between artworks, will also be examined.
GRETA KOPPEL
Kaks Michel Sittowi Tallinna töökoja tööd?
Ettekanne võtab lähivaatluse alla Michel Sittowi Tallinna töökoja töödeks peetud Bollnäsi püha hõimkonna retaabli ja Tallinna Kannatusaltari välistiibade maalid. Mil määral on need kaks maali omavahel seotud ja kuidas sobituvad need Sittowi kanoniseeritud loominguga? Kas maalide stilistilised ja tehnilised sarnasused on piisavalt veenvad, et atributsiooni kinnitada ning võimaldavad ületada puuduvate arhiiviallikate probleemi? Lisaks teoste maalide võrdlusele, antakse kriitiline lühiülevaade Michel Sittowi loominguga seotud küsimustest ning sellest, kuidas need kaks teost seda täiendaksid. Ettekanne valmis koostöös Johanna Lambiga (Eesti Kunstimuuseumi maalikonservaator).
Two Works from Michel Sittow’s Workshop in Tallinn?
The paper will take a close look at the paintings of the Bollnäs Holy Kinship Altarpiece (Sweden) and the paintings on the outer wings of the Tallinn Passion Altarpiece, which have both regarded as originating from Michel Sittow’s Tallinn workshop. In what aspects do the paintings relate to one-another and how would they fit to Sittow’s canonized oeuvre? Are the stylistic and technical similarities of the paintings assuring enough to support the attribution and overcome the problem of lacking of archival sources. Additionally to the comparision of the painterly aspects of the works, the paper also gives a short critical overview of the question of Michel Sittow’s oeuvre and how the two works would complement it. The paper has been prepared in collaboration with Johanna Lamp (Paintings conservator, Art Museum of Estonia)
JAN FRIEDRICH RICHTER
Michel Sittow Põhjas? Tallinn teel kunstikeskuseks
Kuigi Tallinn oli üks Läänemere piirkonna rikkamaid hansalinnu, takistas asukoht idas kunstnike sinna asumist. Hiliskeskajani domineeris Lübeck kogu Läänemere kaubandust, samuti kunstiteoste eksporti. Olukord muutus alles 16. sajandi alguses Flaami ja Hollandi kaupmeeste kasvava surve tõttu. Koos kaubavoogude muutumisega muutus ka kunstiline orientatsioon. Madalmaade kunstiteosed muutusid nõutuks ja Lübeck kaotas üha enam oma ülemvõimu. Need muutused lõid tingimused eraldi kunstikeskuse tekkimiseks Tallinnas. Peale Michel Sittowi olid sellega eeskätt seotud seni kunstiajaloolises uurimuses vähe tähelepanu pälvinud skulptorid ja puunikerdajad.
Michel Sittow in the North? Tallinn on the way to becoming an art center
Although Tallinn was one of the richest Hanseatic cities in the Baltic Sea region, its exposed location to the east prevented artists from settling there. Until the late Middle Ages, Lübeck dominated the entire Baltic trade and thus also the export of works of art. This situation only changed in the early 16th century due to increasing pressure from Flemish and Dutch merchants. As the flow of goods changed, so did the artistic orientation. Netherlandish artworks became sought after, and Lübeck increasingly lost its supremacy. These changes created the conditions for the establishment of a separate art center in Tallinn. Apart from Michel Sittow, sculptors and carvers, who until then had hardly been the focus of research, were particularly involved in this.
ANDRZEJ WOZINSKI
Preisimaa kunstikeskused 15. sajandi teisel poolel ja 16. sajandi alguses. Loomingu genees, omavahelinekunstivahetus, produktsioon ja retseptsioon väljapoole
Säilinud kunstiteosed ja hõredad arhiiviallikad lubavad oletada, et hiliskeskaegsel Preisimaal oli neli olulist skulptuurikeskust: Gdańsk (Danzig), Elbląg (Elbing), Toruń (Thorn) ja Königsberg. Neist suurim ja jõukaim oli esimene. 15. sajandi teisel poolel domineerisid seal põhja, peamiselt Lübecki päritolu teosed. 16. sajandi alguses ilmusid Gdańskisse Lõuna-Saksamaalt pärit kunstnikud. Lisaks leidsid sel perioodil sinna tee ka Madalmaade teosed. Teistes keskustes arenes kunstiproduktsioon alles 1500. aasta paiku. Ka nende keskuste loomingul olid Lõuna-Saksa tunnusjooni. Preisi linnade vahel toimus teoste import ja eksport; meil on ka jälgi kunstnike liikumisest. Gdańsk ja Elbląg valmistasid töid tellijatele väljaspool Preisimaad: Soomes, tänapäeva Leedus, Kesk-Pommeris, võib-olla ka Mecklenburgis. Ka naaberpiirkondades kohtame näiteid Preisimaa skulptorite töödest. Kuigi suur osa Preisimaast koos Gdański, Toruńi ja Elblągiga kuulus pärast 1466. aastat Poola kuningriigi koosseisu, jäid need keskused iseseisvaks ja puuduvad andmed selle kohta, et neil oleks olnud olulisi kontakte teiste Poola kunstikeskustega.
Centers of sculpture in Prussia in the second half of the 15th and early 16th century. The genesis of their work, mutual artistic exchange, production for external customers and external reception
The preserved works of art and sparse archival sources allow us to assume that there were four significant sculpture production centers in late medieval Prussia: Gdańsk (Danzig), Elbląg (Elbing), Toruń (Thorn) and Königsberg. The largest and most prosperous of these was the former. In the second half of the 15th, it was dominated by works of northern, primarily Lübeck provenance. At the beginning of the 16th century, artists from South Germany appeared in Gdańsk. In addition, during this period Netherlandish works found their way there. In other centers, artistic production developed only around 1500. Also, the products of these centers had South German characteristics. There were imports and exports of works between these cities; we also have traces of the movement of artists. Gdańsk and Elbląg produced works for customers outside Prussia: in Finland, in what is now Lithuania, in Central Pomerania, perhaps also in Mecklenburg. In neighboring territories, we also encounter examples of the reception of works by Prussian sculptors. Although much of Prussia with Gdańsk, Toruń and Elbląg after 1466 belonged to the Kingdom of Poland, these centers remained independent and there is no indication that they maintained significant contacts with other artistic centers in Poland.
TILL-HOLGER BORCHERT
Meister, töökoda ning genera ‘pingenda’ teooria ja praktika
Ettekanne vaatleb Hans Memlingi, tema kaastöötajate ja järgijate, samuti valitud tema kaasaegsete kunstnike teoseid, kes tegutsesid Flandrias 15. sajandi viimasel veerandil ja 16. sajandi esimestel aastakümnetel. Ettekanne puudutab stiili ambivalentseid aspekte ja loomupäraseid takistusi, mida ühislooming või decorum‘i mõiste näivad atributsiooniküsimustes tekitavat. Kas me saame töökoja töödes tuvastada konkreetsete kunstnike käekirja? Kas me saame jälgida töökoja liikmete tegevust? Millised on erinevate stiilide tagajärjed ühe ja sama teose sees?
Master, workshop, and the theory and practice of the genera ‘pingenda’
The presentation will focus on works by Hans Memling, by his collaborators and followers as well as on selected contemporaries who were active in Flanders during the last quarter of the 15th and the first decades of the 16th centuries. The discussion concerns ambivalent aspects of style and the inherent obstacles that collaborative production or the notion of decorum seem to pose for questions of attribution. Whether we can identify specific hands in a workshop? Whether we trace the activities of workshop members? What are the implications of different stylistic modes within one single work?
MATTHIAS WENIGER
Michel Sittow ja tema looming, uus ülevaade
Kuigi Bollnäsi püha hõimkonna retaablit ja Tallinna Kannatusaltarit on põhjalikult analüüsitud, puuduvad nende kohta kirjalikud allikad. Teisalt teame Michel Sittowi elust palju rohkem kui tema teostest. Ainult üks neist on dokumenteeritud, ja seegi vaid kaudselt ja aastakümneid hiljem. Ettekandes võetakse kokku, milliseid teoseid võib talle teatud kindlusega omistada ja millised tuleks pigem tagasi lükata. Arutelu hõlmab mitmeid uusi viimastel aastatel tehtud ettepanekuid.
Michel Sittow and his ouevre, revised once again
Although the Bollnäs Holy Kinship altarpiece and Tallinn Passion altarpiece have been thoroughly analysed, there are no documents on them. On the other hand, we know much more about Michel Sittow’s life than we do about his works. Only one of them has been documented, and this only indirectly and decades later. The presentation summarises which works can be attributed to him with some certainty and which should rather be rejected. The discussion includes a number of new proposals made over the last years.
MICHAEL RIEF
Antitüüp. Emulatsioon. Hübriid. Madalmaade altariretaablite mõju 15. ja 16. sajandi saksa produktsioonile ja valmisobjektidest Brabandi nikerdretaablite korpuste kasutamine
Ettekanne vaatleb, kas ja kuidas mõjutasid Madalmaade nikerdretaablid saksakeelsete alade retaablite valmistamist. Samuti arutletakse, mil määral olid Madalmaade retaablid eeskujuks peamiselt Alamsaksa aladele ning kas on näiteid Madalmaadest pärit valmisobjektidena loodud retaablikorpustest Lisaks vaadeldatakse, mil määral olid Madalmaade retaablid eeskujuks, peamiselt Alam-Saksa aladel, ning kas on olemas näiteid tühjadast Madalmaade retaablikorpustest, mida kombineeriti teistest töökodadest pärit skulptuuride ja maalitud tiibadega.
Antetype. Emulation. Hybrid. The influence of Netherlandish altarpieces on German production in the 15th and 16th centuries and the use of prefabricated, ready-made Brabantine retable shrines
The presentation will introduce some thoughts about the issue whether altarpieces created in the Lowlands did have any impact on those fabricated in German-speaking lands. Furthermore, the contribution will discuss to what extend Netherlandish altarpieces served as models, mainly in the Lower German territories, and whether there are examples of empty, ready-made retable shrines from the Lowlands, which were used for combining sculptures and painted wings from foreign workshops.
CARINA JACOBSSON
Mõrv katedraalis, roosikrantsi vennaskond ja Strängnäsi Neitsi Maarja altariretaabel
Ettekanne vaatleb donaatorite kujutamist Strangnäsi katedraali Neitsi Maarja altariretaablil erinevatel ja varjatud viisidel. Brüsseli töökojas valminud retaabel on üks kolmest Flandria retaablist Strängnäsi toomkirikus. Umbes 1500 valminud teos on omistatud Jan Bormani töökojale ja tiibade maalid Colyn de Coteri ateljeele. Strängänsi piiskop Mattias Gregersson (Lillie) tähistab oma kohalolekut miniatuursete vappide abil. Tema vend Folke Gregersson (Lillie), Riiginõukogu liige ja rüütel, esineb vana testamendi Gideonina. Teda on kujutatud kaasaegse isikuna ja tema turvisepõllel on kuldsed liiliad sinisel väljal samades värvides kuid Lillie perekonna vapil. Iseenda osalejana sakraalmotiividesse asetamine kujunes välja renessansiaegses Itaalias. Firenzes lasid võimsad Medici, Strozzi ja Tornabuoni perekonnad end kunstis korduvalt kujutada kas pühakute lähedal või isegi neid kehastades. Seeläbi osalesid pereliikmed rituaalides ja tegutsesid osalejatena imetegudes, luues nii perekonnale au ja kuulsust. Kaasaegsed uurimused on tõstnud esile renessansskunsti religioosse, maagilise ja poliitilise tähenduse tähtsust. Siin näeme, et sarnased ideed ja tavad ilmnevad ka Strängnäsis, kuigi väiksemas mahus.
The murder in the cathedral, the confraternity of the Rosary and the Virgin Mary altarpiece in Strängnäs
The paper examines the depiction of the donors on the altarpiece of the Virgin Mary in Strängnäs Cathedral in subtleways. The retable, made in a workshop in Brussels, is one of three Flemish retables in Strängnäs Cathedral. Completed around 1500, the altarpiece is attributed to Jan Borman’s workshop and Colyn de Coter’s atelier. The bishop of Strängnäs, Mattias Gregersson (Lillie), is marking his presence through miniature coats of arms. His brother Folke Gregersson (Lillie), member of the National Council and knight, appears as the Old Testament figure of Gideon. He is depicted as a contemporary person and has lilies on the tassets of his armor in the same tincture as the Lillie family, a golden lily on blue field. Inserting oneself as an actor in the sacred motifs was established in Renaissance Italy. In Florence, the powerful Medici, Strozzi and Tornabuoni families repeatedly had themselves depicted close to or even as personifications of the holy figures in the visual arts. Thereby the family members participated in the rituals and acted as participants in miracles that spread glory, honor and fame to the family. Modern research has raised the importance of the religious, magical and political meaning of Renaissance art, and here we see that the corresponding ideas and practices appear in Strängnäs, albeit on a smaller scale.
LARS NYLANDER
Hiliskeskaegsed altariretaablid ja skulptuurid Hälsinglandi kirikutes. Esemelisus, produktsioon ja tarbimine
Bollnäsi püha hõimkonna altariretaabel valmistati Põhja-Rootsi maapiirkonnas asuva kiriku jaoks. Selles pühakojas oli hiliskeskajal umbes 30 keskaegset retaablit ja skulptuuri, millest enamik pärineb 1500. aastate algusest. Need olid loodud nii välismaal, Stockholmi piirkonnas kui ka kohapeal Hälsinglandis. Keskajal ei olnud Hälsinglandis aadelikonda ega ka linnu. Ühiskonna juhtivaks jõuks olid maksumaksjatest talupojad. Kuidas sai üks Hälsinglandi maakirik hankida sellise hulga retaableid ja skulptuure, mis on võrreldav katedraali või linnakirikuga? Kui palju oli neid teistes Hälsinglandi ja Põhja-Rootsi kirikutes? Kust need telliti? Kui palju neist on säilinud?
Late medieval altarpieces and sculptures in Hälsingland churches. Objecthood, production and consumption
The Bollnäs Holy Kinship altarpiece was made for a parish church at the countryside of the northern Sweden. The same church had about 30 medieval altarpieces and sculptures from the late Middle Ages, most of them originating from the early 1500s. They were made both abroad, in the Stockholm area, and locally in Hälsingland. There were no nobility or towns in Hälsingland in the Middle Ages. The leading force in society was the wealthy tax-paying peasants. How could a single rural parish church in Hälsingland have acquired a number of retables and sculptures comparable to a cathedral or a town church? How many were there in other churches in Hälsingland and northern Sweden? Where were they ordered from? How many have been preserved?
ELINA RÄSÄNEN
Püha Hiiobi polükroomne skulptuur ja tema “kodu”, Helsinge kogudusekirik
Kaubandus ja kontaktid üle Soome lahe olid väga tihedad juba keskajal, sh kunstiteoste liikumine. Vantaa jõe ääres asuv keskaegne Helsinge kihelkond, 1550 asutatud Helsinki (Helsingforsi) eelkäija, oli omamoodi väravaks keskmaale, Tavastlandi. Ettekanne vaatleb Helsinge kiriku visuaalset ja materiaalset pärandit, sh hetkel Tallinna näitusel oleva Hiiobi skulptuuri pikka “elulugu”.
Polychrome Sculpture of Job and its “Home”, the Parish Church of Helsinge
The trade and other exchange across the Gulf of Finland was very active already in the medieval era, including artistic artefacts. Medieval Helsinge parish, preceding the founding of Helsinki (Helsingfors) in 1550, was a kind of a gate to inland Tavastland, being at the river Vantaa. The paper discusses the visual and material heritage of the Helsinge church, including the long “life” of the Job sculpture, now on loan in the Tallinn exhibition.
KERTTU PALGINÕMM
Frantsiskaanlaste roll Tallinna Kannatusaltari Jeruusalemma vaate kujutamisel
Ettekanne lähtub Tallinna Kannatusaltaril kujutatud Jeruusalemma vaatest, heites valgust meie globaalsele minevikule teljel Jeruusalemm – Brugge – Tallinn. Mõistmaks paremini teost nende linnade kontekstis, käsitleb ettekanne retaabli frantsistliku aspekti eeskätt rolli kaudu, mida ordu mängis kujundades palverändurite kogemust Jeruusalemmast. Kuidas kujundasid frantsisklased kogemust Pühas Linnast nii kohapeal kui vaimse palverännakuna ja mil moel mõjutas see Tallinna Kannatusaltari ikonograafiat, mis oli algselt mõeldud seni tundmatule frantsisklaste kirikule?
The role of the franciscans for the depiction of Jerusalem on the Tallinn Passion altarpiece
The current presentation of the Tallinn Passion altarpiece takes the city view of Jerusalem as the point of departure to shed light on the complex history of our global past on the axis of Jerusalem – Bruges – Tallinn. In order to better understand the altarpiece in the context of these cities, the paper explores the Franciscan aspect of the altarpiece through the significant role the order played in curating the Jerusalem experience for pilgrims What was the role of the Franciscans in creating the Holy City experience, both on site and as part of mental pilgrimage, and how did it affect the iconography of the Tallinn Passion altarpiece, which, after all, was commissioned for a mendicant church?
CARLOS ALONSO PÉREZ FAJARDO
Museoloogiline väljakutse. Hispaania 15. sajandi pärand ja selle esitlemine.
Hispaania katoliku monarhide ajastu, mis algas Hispaania ühendamisega Kastiilia Isabel I ja Aragóni Fernando II abieluga 1469. aastal, on nii teaduslikus kui ka laiemas arusaamas väga keeruline ning seda märgistavad mitmed eelarvamused. Uurimisprojekti Cortes Tardogóticas eesmärk oli ühelt poolt lahendada 15. sajandi lõpu ja 16. sajandi alguse kunstilise ja sotsiaalpoliitilise kosmoloogia küsimusi, kuid teisalt esitas see väljakutse, kuidas uurimus võiks jõuda laiema üldsuseni ja kuidas muuta juurdunud paradigmasid, mis puudutavad seda Hispaania ajaloo olulist perioodi. Ettekandes soovin jagada Cortes Tardogóticas uurimisrühma museoloogilist lähenemist uurimistulemuste kajastamisel.
A museological challenge. Spanish 15th century century heritage and its projection
The Spanish Catholic Monarchs era (Monarchia Catholica), which began with the unification of Spain with the marriage of Isabel I of Castile and Fernando II of Aragón in 1469, is specially challenging in terms of scientific and general understanding and is marked by many prejudices. The research project Cortes Tardogóticas aimed, on the one hand, to address the remaining questions about the artistic a sociopolitical cosmology of late 15th and early 16th century. On the other hand, it posed the challenge of how research could reach the public and change many paradigms concerning this important period in Spanish history. In this presentation, I would like to share the museological approach that the Cortes Tardogóticas research group has designed to present its findings to the general public.
MICHEL SITTOW IN THE NORTH? ALTARPIECES IN DIALOGUE 